Mida peaks teadma kaugtöö tegemisest?

Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg-le 4 võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja teeb tööd väljaspool töö tegemise kohta. Tavaliselt mõeldakse selle all töötaja elukohta, kuid ei ole välistatud ka kohvikus, raamatukogus või maakodus töötamine. Mida peaks tööandja sellisel puhul silmas pidama?

Kaugtöö kokkulepe
Selleks, et töötaja võiks kaugtööd teha, peavad tööandja ja töötaja selles kokku leppima. Seda võib sätestada töölepingus või vormistada ka eraldi kokkuleppena. Enne töötaja kaugtööle lubamist peab tööandja läbi mõtlema, kas kaugtöö lubamisel suudetakse tagada tööülesannete täitmine ning ohutu töökeskkond.

Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleks kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel eelistada kirjalikku vormi. Kaugtööd tehes peaks olema kindlasti kokku lepitud alljärgnevas:

1) Kaugtöö koht – kas töötaja võib kaugtööd teha vaid enda elukohas või pole kaugtöö tegemise koht täpselt määratletud;

2) Töökorraldus – milline on töökorraldus kaugtööl (milliseid suhtlusvahendeid kasutatakse, millistel kellaaegadel peab töötaja olema kättesaadav ja tööd tegema jne);

3) Teavitus – kas kaugtöö tegemisest peab eraldi teavitama (kui jah, siis keda?);

4) Töövahendid – kuidas toimub töövahendite paigaldus, kuidas töövahendeid hooldatakse ning kuidas tuleb need hiljem tagastada;

5) Kaugtöö lõpetamine – millal võivad töötaja ja tööandja kaugtöö tegemise lõpetada?

Töökeskkond ja -ohutus

Oluline on märkida, et ka kaugtöö korral vastutab tööandja töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest. Kõik kokkulepped, millega tööandja vastutus kaugtöö korral välistatakse, on seadusega vastuolus ning tühised.

On ilmselge, et tööandjal on võimalik tööohutusalaseid riske maandada vaid teatud ulatuses, kuid siiski tehes ära kõik mõistlikult võimaliku. See tähendab, et tööandjal tuleks koos töötajaga välja selgitada töökeskkonnas esinevad riskid ning seejärel töötajat riskide maandamisel juhendada. Kaugtöö riske tuleb hinnata enne töötaja kaugtööle saatmist.

Tööandjal ei ole võimalik kaugtöö puhul töötaja ohutust ja töötingimusi lõpuni kontrollida, mistõttu ei tohiks kaugtööd lubada juhul, kui töökeskkond vajab teatud erinõudeid (sundventilatsioon, müraisolatsioon jne).

Lihtsamate tööülesannetega töökeskkonna puhul saab tööandja kaugtöökeskkonna riskid välja selgitada enamasti küsimustiku teel. Lisaks võib tööandja paluda töötajal saata ka töökeskkonnast pilte, kuid arvestada tuleb, et piltide saatmisest võib töötaja keelduda (igaühel on põhiseaduslik õigus kodu puutumatusele ja eraelu kaitsele).